Alaska malamuudi ajalugu
Alaska malamuudid pärinevad Anvik’i jõe ülemjooksu asustanud põlisrahva lääne-eskimode ehk inuitide – Mahlemut’ide hõimlastelt. Nende põhiliseks tegevuseks oli kalapüük ja karibude küttimine. Koerad olid abiks jahisaagi vedamisel külasse ning muu moona transpordiks rännakutel.
18. sajandi vene ja inglise maadeavastajad kirjeldasid Norton Sound’i ja Kotzebue Sound’i piirkondades elavate pärismaalaste suurepäraseid töökoeri, kui vähem metsikuid ning teistega võrreldes paremini juhitavaid, suure töövõimega vastupidavaid koeri.
- Mahlemut’ide koerarakend aastast 1904
19. sajandi lõpus alanud kullapalvik tekitas suurema nõudluse veo- ja kelgukoerte järele, kes suudaksid karmides tingimustes ellu jääda. Sel põhjusel toodi Alaskale igasuguseid koeri, kellest võis abi loota. Tõugude segunemise tõttu jäi algupärase alaska kelgukoera leidmise tõenäosus üha harvemaks.
20. sajandi alguses New Hampshire’is Artur T. Walden’i poolt rajatud ning hiljem Milton ja Eva Seeley‘le kuulunud Chinook Kennels sai algsete tunnuste säilimisel määravaks. Seeley’d hakkasid paljundama koeri, kellel olid Norton Sound’i piirkonna Mahlemut’ide koertele iseloomulikud jooned ning nende poolt aretatud alaska malamuutide haru kannab nime Kotzebue.
Samal ajal tõi Paul Voelker Alaskalt koeri, kellest aretuse käigus kujunes välja teine tuntud alaska malamuutide haru M’Loot, Voelker’ite kennelnime järgi. Hiljem aga ostsid osa Voelker’ite koertest ning jätkasid aretustegevust Ralph ja Marcheta Scmitt (Silver Sled Kennels).
Alaska malamuutide tõu tunnustamine ning ühtlasi AMCA (Alaskan Malamut Club of America) registreerimine saavutati 1935. aastal.